SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE
Skisoafektiivne häire paikneb oma olemuselt skisofreenia ja meeleoluhäirete vahepeal. Häire koosneb raskest meeleoluhäire perioodist, kus esikohal on depressioon, maania või mõlemad korraga, ning millega kaasnevad tüüpilised skisofreeniasümptomid, nagu meelepetted ja luulumõtted. Sageli tuntakse skisoafektiivne häire ära alles pärast mitut ägenemisperioodi.
Skisoafektiivset häiret esineb skisofreeniast harvem, kinnitamata andmetel haigestub ca 0,5% elanikest. Häire esineb rohkem naistel kui meestel ning häire depressiivne alatüüp on täiskasvanutel sagedasem. Haigestumisiga jääb keskmiselt 16-nda ja 30-nda eluaasta vahele. Tekkepõhjused on ebaselged, räägitakse taas nii geneetilistest kui ka keskkonnateguritest. Häire täpne diagnoosimine eeldab pikemaajalist asjatundlikku koostööd pere ja psühhiaatrilise ravimeeskonna vahel. Häire äratundmine on tähtis, sest raviplaanis tuleb ühendada nii psühhootiliste kui ka meeleoluhäirete ravipõhimõtted. Häire kulg võib olla erinev, ravivajadus on pikaajaline.
Depressiivne skisoafektiivnehäire
Seisund, mille puhul haiguse sama episoodi käigus avalduvad juhtivatena nii skisofreeniale kui ka depressioonile iseloomulikud sümptomid.
Depressiooni põhisümptomid- alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine (nt. väsimustunne);
Depressiooni lisasümptomid - kontsentratsioonivõime alanemine, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süütunne, lootusetusetunne, suitsiidimõtted, isu ja kehakaalu langus, unehäired.
Skisofreeniale tüüpilised sümptomid - nt. mõttelevi, mõjustuselamused; jälitus-jatagakiusamisluul; kuuleb hääli, mis räägivad tema tapmisest või arutavad omavahel tema käitumist.
Maniakaalne skisoafektiivne häire
Maniakaalset tüüpi skisoafektiivne häire on tavaliselt kirka kliinilise pildiga ägeda algusega psühhoos. Enamasti saabub tavaliselt täielik paranemine mõne nädala jooksul. Skisofreenia ja mania sümptomid on selgelt väljendunud ühe ja sama haigusepisoodi ajal;
Mania sümptomid - püsivalt kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud enesehinnang ja suurusmõtted, energiatõus ja kõrgenenud aktiivsus, kontsentratsioonivõime alanemine, normaalsete sotsiaalsete pidurite kadumine, vahel võib aga esiplaanil olla kõrgenenud erutus või ärritatavus, agressiivne käitumine ja jälitusmõtted.
Segatüüpi skisoafektiivne häire
Siia kuuluvad seisundid, mille puhul skisofreenia sümptomid on läbi põimunud bipolaarsele afektiivsele häirele iseloomulike sümptomitega s.o. maniakaalsed episoodid vahelduvad depressiivsete episoodidega.
Skisoafektiivne häire paikneb oma olemuselt skisofreenia ja meeleoluhäirete vahepeal. Häire koosneb raskest meeleoluhäire perioodist, kus esikohal on depressioon, maania või mõlemad korraga, ning millega kaasnevad tüüpilised skisofreeniasümptomid, nagu meelepetted ja luulumõtted. Sageli tuntakse skisoafektiivne häire ära alles pärast mitut ägenemisperioodi.
Skisoafektiivset häiret esineb skisofreeniast harvem, kinnitamata andmetel haigestub ca 0,5% elanikest. Häire esineb rohkem naistel kui meestel ning häire depressiivne alatüüp on täiskasvanutel sagedasem. Haigestumisiga jääb keskmiselt 16-nda ja 30-nda eluaasta vahele. Tekkepõhjused on ebaselged, räägitakse taas nii geneetilistest kui ka keskkonnateguritest. Häire täpne diagnoosimine eeldab pikemaajalist asjatundlikku koostööd pere ja psühhiaatrilise ravimeeskonna vahel. Häire äratundmine on tähtis, sest raviplaanis tuleb ühendada nii psühhootiliste kui ka meeleoluhäirete ravipõhimõtted. Häire kulg võib olla erinev, ravivajadus on pikaajaline.
Depressiivne skisoafektiivnehäire
Seisund, mille puhul haiguse sama episoodi käigus avalduvad juhtivatena nii skisofreeniale kui ka depressioonile iseloomulikud sümptomid.
Depressiooni põhisümptomid- alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine (nt. väsimustunne);
Depressiooni lisasümptomid - kontsentratsioonivõime alanemine, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süütunne, lootusetusetunne, suitsiidimõtted, isu ja kehakaalu langus, unehäired.
Skisofreeniale tüüpilised sümptomid - nt. mõttelevi, mõjustuselamused; jälitus-jatagakiusamisluul; kuuleb hääli, mis räägivad tema tapmisest või arutavad omavahel tema käitumist.
Maniakaalne skisoafektiivne häire
Maniakaalset tüüpi skisoafektiivne häire on tavaliselt kirka kliinilise pildiga ägeda algusega psühhoos. Enamasti saabub tavaliselt täielik paranemine mõne nädala jooksul. Skisofreenia ja mania sümptomid on selgelt väljendunud ühe ja sama haigusepisoodi ajal;
Mania sümptomid - püsivalt kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud enesehinnang ja suurusmõtted, energiatõus ja kõrgenenud aktiivsus, kontsentratsioonivõime alanemine, normaalsete sotsiaalsete pidurite kadumine, vahel võib aga esiplaanil olla kõrgenenud erutus või ärritatavus, agressiivne käitumine ja jälitusmõtted.
Segatüüpi skisoafektiivne häire
Siia kuuluvad seisundid, mille puhul skisofreenia sümptomid on läbi põimunud bipolaarsele afektiivsele häirele iseloomulike sümptomitega s.o. maniakaalsed episoodid vahelduvad depressiivsete episoodidega.